Multšid, väetised, geosünteedid

Multšide all mõistetakse taimede kasvupinnasele või –substraadile peale laotatud 2-7 cm paksust kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on niiskuse säilitamine mullas ja ka juurestiku külmakaitse talveperioodil. Tihti kasutatakse multše dekoratiiveesmärkidel ning ka vähendavad umbrohtumist ja lagunedes toimivad pinnaseparandajatena. Multšid jagunevad kaheks: lagunevad (aja pikku muutuvad ise mullaks) ja mittelagunevad. Lagunevaid peaks 2-4aasta järel uuendama, ehk siis uus kiht taas peale panna, mittelagunevate vahelt tuleks aga lehed ja muu praht iga-aastaselt välja puhastada (harjaga pühkides, imuriga imedes või puhuriga puhudes).

Multšide liigid:

· Orgaanilised multšid- puukoor, hakkepuit jne.

· Mineraalsed multšid- kiviklibu, killustik jne.

· Sünteetilised multšid- peenravaip, tekstiilmultš, geotekstiilid

Multšid	Omadused	Kasutamine
Puukoor- keemilisest omadustest sobib kõige paremini männipuukoor.	Hoiab pinnases niiskust, vähendab umbrohtude levikut, parandab mulla õhu- ja veerežiimi, kaitseb tallatavaid pindasid.	Multšina või dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Lillepeenras, põõsaste ja hekkide all.
Põhk- enne kasutamist tükeldada või komposteerida.	Laseb õhku läbi ka peale vihma, kuivab kiiresti, suurendab mulla huumusesisaldust, laguneb kiiresti.	Maasikaistandused, suurekasvuliste laialeheliste taimede kasvualal.
Turvas	Segunedes parandab mulla liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi.	Happelist mulda vajavate taimede multšimiseks ja roosipeenras ning segus mullaga, parandab mulla struktuuri ja suurendab selle veemahutavust.
Liiv- mittelagunev	Hoiab niiskust, laseb vett hästi läbi, suurendab mulla huumusesisaldust.	Sobib kõikidele peenardele.
Sõnnik- hobusesõnnik	Hea väetis ka taimedele, samas hoiab niiskust ning tõstab huumusesisaldust.	Eelkõige lehtpõõsastele ja püsililledele. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada.
Saepuru	Hoiab niiskust, samas tõmbab mullast lämmastikku lagunedes.	Lehtpõõsaste ja püsikute alades ning ka okaspuude alla.
Paekivi/graniit killustik	Hoiab nii niiskust kui ka samas sobib väetisena.	Kiviktaimla aladele. Taimed kes ei vaja lupja, see materjal ei sobi, hoonete ääres paiknevad peenrad, sibullillede ja kõrreliste ümber
Dekoratiivkivid	Silmaga ilus vaadata ja hoiab ka niiskust. Soovitatav panna alla peenravaip.	Sobib kõikjale peenardele ja puude alla.
Teokarbid	Soovitatav panna alla peenravaip, hoiab niiskust ja imeilus.	Väiksemad alad
Kakaoubade kestad	Kestab kauem, lõhnab, hoiab paremini niiskust kui tavaline multš ning on suurepärane isolaator juurestikule nii suvel kui ka talvel.	Peenramaadel ja ka puude ning põõsaste alla.
Paber	Laguneb suve jooksul täielikult, takistab umbrohtude arengut, tigude ja nälkjate tegevust, hoiab niiskust.	Üheaastaste kultuuride- suvilillede ja maitsetaimede kasvatamisel, püsikupeenrad, kiviktaimla
Peenravaip	Kahjuks halva õhuvahetuse tagajärjel on seened ja mädanikud kerged tulema	Turbapeenrad, teekatte-, terrassi-, kiviktaimla alusena, suurte puude juuretõke
Tekstiilmultš	Hoiab niiskust ja hoiab sooja, takistab umbrohu kiiret kasvu	Koorepurukihi, kiviklibu jt alla
Geotekstiil- filterkangas	Ei kõdune ega mädane, laseb läbi vett ja õhku	Pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks, umbrohu tõkestamiseks.
Geotekstiil- juuretõkkekangas	Vett läbilaskev, mis ei kõdune ja ei mädane, tõkestab puujuurte tungimist taimepuhmastesse, saab taimi istutada ebatavalistesse kohtadesse- liiva sisse, kivide või killustiku vahele,	Ideaalne vahend turbaaedade rajamisel, suurte puude istutamisel, kiviktaimlates ja püsilillepeenardes

Väetised

Väetis on aine või valmistis, mida kasutatakse taimede varustamiseks toitainetega. Väetist tuleb lisada kindlasti toitainete vaesele mullale, kui taimed näevad välja kidurad ja kahvatud. Väetised soodustavad taimede rikkalikku õitsemist ja viljumist.

Teadmiseks:

· Mulda viiakse tagasi toiteelemendid, mis taime kasvatamise käigus välja viiakse. Kõige rohkem kulub lämmastikku- N

· Taim omastab toiteelemendid vaid nõrga mineraalse lahusena.

· Kasutada võib nii looduslikku kui ka keemiliselt toodetud väetist.

· Mitte ühtegi väetist ei tohi laotada külmunud pinnasele või lumele.

Orgaanilised väetised- sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt kohalikud ning kaudsed väetised

Mineraalsed väetised- ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt tööstuslikud ning otsesed väetised

Orgaanilised väetised	Omadused	Kasutamine
Turvas (rabaturvas)	kerge, puhas, steriilne ega sisalda umbrohuseemneid ja taimehaigusi, muudab mulla õhurikkamaks ja vettpidavamaks	Turbaaedades, tavaaias vajab lisa lämmastikku ja lupjamist- klinkertolmu või dolomiidijahuga
Rohu- ja muruhekslid	Noor rohi sisaldab palju taimedele vajalikke toitaineid	Soovitatav kasutada segatult liiva, turba või puulehtedega.
Kompostid	Väga head mullaparandajad- ergutab mulla bioloogilist elu, lisab huumust, varustab mulda toitainetega	Aeda igale peenrale
Sõnnik	Suurendab mulla bioloogilist aktiivsust, rikastab mulla mikrofloorat	Põllud, aiamaad (maasikad, kartulid, juurviljad, mais, viljapuud ja marjapõõsad)
Liblikõieliste kasvatamine	Parandavad mulla füüsikalisi ja füüsikalisi-keemilisi omadusi	madalama viljakusega muldadel
Mereadru	Sisaldab soodsas vahekorras enamasti kõiki vajaminevaid makro- ja mikroelemente	panna istutamise ajal taimerivide alla või kõrvale mulla sisse kohtväetisena.

Toitaineid saab taim peamiselt juurekaudu, kuid taim on võimeline omastama toitaineid ka juure väliselt (lehed). Juureväline toitumine on suhteliselt väikse tähtsusega ja seda kasutatakse eelkõige mikroelementide puuduse korvamiseks taimel.

Mineraalsed väetised:

Lihtväetised- sisaldavad ühte taimedele vajalikku põhitoiteelementi (N, P või K) või mikroelementi nt: karbamiidi (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P)

Makroväetised - lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetised

Mikroväetised – boor-, vask-, tsink-, jne väetised

Kompleksväetised- sisaldavad kahte või kolme põhitoiteelementi ja lisaks veel ühte või mitut mikroelementi nt: Cropcare 10-10-20(N,P,K ja mikroelemendid), Osmocote (N,P,K ja mikroelemendid), kristal-N (N,P,K) jt

Liitväetised- molekuli kuulub mitu toiteelementi nt: kaaliumnitraat, kaalium-naatrium-nitraat. Iga graanul sisaldab väetises olevaid elemente.

Väetissegud- saadakse mitme erineva lihtväetise omavahelise kokkusegamise teel. Tuleb segamisel jälgida mineraalväetiste nõudeid. Iga graanul sisaldab ainult selle väetise elemente, millest ta pärineb.

Mineraalsed väetised	Omadused	Kasutamine
Lämmastik (N)	Soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist	Kevadväetise põhikomponent, vajalik eriti kasvuperioodi algul
Fosfor (P)	Muudab taimed haigustele vastupidavamaks ning on väga vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks, kiirendab viljade valmimist, tugevdab taimekudesid ja parandab talvekindlust	Kasutatakse kevad ja sügisväetistes, kuigi nad on erineva toimega
Kaalium (K)	Soodustab suhkrute ladestamist, suurendab külma-, põua- ja haiguskindlust, tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust.	Kuna kaaliumi hoitakse mullas tugevalt kinni võib seda anda 2-3 aasta varuga. See ei kehti liiv ja saviliiv muldadel.
Kaltsium (Ca)	On vajalik toitaine juurte kasvuks, mõjutab ainete tungimist rakku ning suurendab nakkuskindlust, reguleerib süsivesikute ainevahetust.	Sobib kasutamiseks eelkõige kultuuridele, mis on tundlikud kloori suhtes - kartul, kurk, suvekõrvits, kapsas, maasikas, vaarikas, sõstrad.
Magneesium (Mg)	Kuulub klorofülli (pigment, mis annab taimele rohelise värvuse) koostisesse, seega on oluline fotosünteesis.	Parandab saagi omadusi (nt suhkrute ja tärklise sisaldus), võimaldab saada suuremat saaki ja tõstab kultuuri toiteväärtust.
Väävel (S)	Määrab ära korrapärase taimekasvu, suurendab haigus- ja kahjurikindlust.	Vajalik eelkõige toidunisule ja ka teistele kultuuridele, et saada hea kvaliteediga saak.

Mikroelemendid (boor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink) osalevad taime eluprotsesside reguleerimises, kannavad hoolt taime terve ja kauni välimuse eest.

Väetamisest

Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Puid, põõsaid ja püsikuid tuleks väetada üsna kohe, peale lume sulamist. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga kahjustada.

Kõige suurem väetisetarve on taimedel kevadel ja suvel. Taimed vajavad toitu kõige rohkem kevadel kasvu alguses ja suvel õite ja viljade moodustamise ajal. Märtsist maini sobivad muru, põõsaste, puude jms väetamiseks kõik kevadväetised.

Peale taimede harvendamist ja pika kasvuperioodiga köögiviljadele (kapsad, kaalikad, seller, porru) antakse väetist veel juulikuus. Marjad ja viljapuud saavad lisaväetamisest kasu, kui viljad on moodustunud, kuid need pole veel küpsenud. Kasvuaegne väetamine tuleb kasuks roosidele, püsikutele, rododendronitele ja murule (kui on kahvatu värvusega). Kui muru on kevadel väetatud Muru kevadväetisega, siis jaanipäeva paiku laotatakse muru pinnale Muru püsiväetist. Taimed omastavad toitaineid vees lahustunud kujul. Seetõttu on eriti efektiivne taimedele kasvu ajal toitaineid anda koos kastmisveega, kasutades selleks vees lahustuvaid pulbrilisi või vedelväetisi.

Parim aeg sügisväetist kasutada on august teine ja septembri esimene pool, siis jõuavad taimed vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppu. Taimed hakkavad siis järgmise suve saagiks õiealgeid moodustama ning vajavad selleks lisatoitaineid. Liiga hilja antud sügisväetis enam ei mõju, see on raha ja oma aja raiskamine.
Sügisväetis aitab roosidel puituda. Roosikasvatajad soovitavad väetada taimi augusti keskpaigast septembri alguseni. Normi võib jagada ka kaheks (2/3 augusti keskel, 1/3 septembri algul).

Augustis-septembris väetada sügisväetisega ka viljapuid, ilupuid-põõsaid ja muru.
Maasikatele, vaarikatele, sõstardele-karusmarjadele ja marjapõõsastele andke sügisväetist kohe pärast saagi koristamist, aga seda võib teha ka augustis. Sügisel väetamine valmistab viljapuud ja marjapõõsad ette järgmise aastasaagiks.

Kui muru on veel oktoobriski ilus roheline, siis võib seda veel vabalt väetada, kuna murutaimed kasvavad ja omastavad seega toitaineid.